minu laua eelkate

paul kirjutas menüü ja voltis menüü, sest mina olen käsitöökäpard - kõik kohad liimiplekke ja kutsika hambajälgi täis, that's me

what you're about to see

ja eelroog, letsgo!

pearoog

ja magustoit

olen viimased päevad veetnud el saleris playal peesitades. eile koos alduriga, täna koos merziga, kes eile õhtul saabus. eile tegime merzile arroz caldosot mereandidega ja käisime pärast tiiru linnas. leidsime laheda baari, mis oli nii asju täis kuhjatud, et seal võiks vist aasta aega iga nurka ja riiulit avastada põnevusega. täna nautisime hommikusööki patiol ja siis läksime bussi peale ja saleri juhhei. mõnus, männilõhn ja karastav meri. kuum päev oli, kraadiklaasid olid keeratud +30 peale, aga rannas oli täitsa hea. pärast tegime bussi oodates veel ühed clarad baaris ja oehhh, kui tore oli maryt näha!
tagasi valencias tegin talle kanasalatit, magustoiduks sõime arbuusi ja apelsini, siis jõime bussika lähedal idüllilises pargis ühed kohvid ja läinud ta oligi! ilus päev, tõsiselt. mul on ikka sõpradega vedanud =)

albufera järv. i'm not impressed. vesi oli vetikatest roheline...

aga vähemalt on nähtud! araablased nimetasid seda päikesepeegliks ja puha.

männidžunglis oli üks ahv ka!

aldur oli üpris šokeeritud

lilled looduspargis

meie amigo rannas

laheda baari lahe vetsuuks

kassilamp lahedas baaris. tahan!

sulandume seinaga patios ehk hommikusöök sõbrannaga ehk oikuitore!

rannabeibed

karastav clara pärast playat

et tu, merz!

idüllipark või pargiidüll

kohvitanted

 

nonii, mida ma siis teinud olen oma vabade päevadega eile ja täna? eile ma ei teinud päev otsa mitte midagi suht, kuna ilm oli nõme ehk siis pilved käisid kogu aeg üle taeva. õhtul aga läksime me Feria Andaluzale Turia aedadesse ja kuulasime flamenkobändi ja vaatasime, kuidas tavalised inimesed (enamik naised) tantsivad lihtsalt flamenkot lava ees. see oli ülimalt lahe. pärast jõime pargipingil siidrit ja ronisime mingi ronimisvõrgupuu otsa 8 meetri kõrgusele. ja siis läksimegi juba koju, et olla tänaseks välja puhanud!

no vot, tädid tantsivad flamenkot lihtsalt.

 sest täna me käisime saleris. oo, milline seiklus oli juba sinna saamine. alguses käskisin kõigil kell 10 ärgata, et varakult liikuda. siis ärkasin ise, tegin harjutusi, sõin hommikust, tegin meile söögiks empanadat ja ohoo, uba mejäimegi maha kella 13 bussist, kuigi algul pidime minema kella 12 bussiga üldse =) lõpuks läksime kella 15 bussiga üldse pärast suuri seiklusi ja otsinguid. siis hängisime el saleri männisalude vahel ja liikusime läbi mõnusalt lõhnava looduskaitseala ranna poole. taevas oli selge ja päike säras ja tuul tegi suuri laineid, kus me sees möllasime. algul arvasin, et ma ei lähe ujuma, kuna nii külm tundus, aga pärast oli hoopis supersoe ja lõbus lainetega sõita edasi-tagasi! ja meri oli nii kaunilt türkiissinine ja seal olid laevad ja lohesurfarid ja mingid kalamehed ka. ja siis sõime ikka veel sooja empanadat ja siis läksime otseselt rannast ära mingi silla moodi asja peale seal looduskaitsealal. mõnulesime päikese käes, kuulasime me telefonist suvist mussi ja tegime nalja. tore päev. ja laintes hullamine on superlõbus! kuigi ma pean trikoo ostma, sest päevitused lihtsalt lendavad seljast.

nonii, empanada täidis

taignarulli-impro, kuna veinipudel sai tühjaks ja minema visatud rumala peaga

köök, kus valmib söök

veel üks köögipilt

empanada ootab ahjupanekut ehk teise korterisse viimist, kuna meie ahi no funciona

el saler

seal kusagil peab olema rand

aga seni pakuvad silmailu lilled

aga me eelistame randa

ja tuligi luite tagant lõpuks välja vahemeri, mis paitas silmi oma siniste toonidega

lohesurfar

kohe lähen laintesse!

nendesse laintesse!

tegelt võtsin enne korra päikest ka. aga ainult korra!

neelasin liiga palju merevett

purdel

el saleri loodus

rododendronid puude küljes

jei, vaba päev, esimene kolmest! käisime valencia ajaloo muuseumis, mis oli väga lahe, aga mul jäi sellest viiendik vaatamata, kuna see suleti. igatahes oli tegu rännakuga läbi valencia ajaloo, mida illustreerisid jutud, videopalad ja esemed vastavatest ajastutest.

siis jalutasime turia aedu mööda ivamisse ehk moodsa kunsti muuseumi, mis oli väga mõttetu ja igav koht. ja hoone ise oli ka kohutavalt inetu ja kuidagi kehva auraga. kahju. õnneks on pühapäeviti kõik muuseumid tasuta, nii et vähemalt ei tekitanud see rahalist kahju.

turia aiad on ehk jardin del Turia on siis kuivendatud jõesäng, mis jookseb läbi kogu valencia ja võtab enda alla 110 hektarit ning on täis sportimisvõimalusi ja piknikuvõimalusi ja mille ühes otsas on bioparc ehk loomapark, mida külastasime, ja teises otsas on sadam ja ciudad de las artes y las ciencias, mille ühes osas ehk kalapargis me käisime.

leidsin üks päev pargist suure puu. ei kujuta ette, kuidas see sai varem kahe silma vahele jääda.

tapsime senjoor bogavante ära - nuga südamesse ja keskelt pooleks ja grillile. tööl on mul licence to kill. elusad on ju ka kõiksugu karbid meil seal jne.

ajaloo muuseumis veesüliti rooma aegadest vist veel

potid-pannid. üks kann on aafrikast kah - loomakann.

vana hea san vicente, valencia kaitsepühak ja kirikumees

kleidike ajaloomuuseumist. pärast barokiajastut igatahes.

lahe. keskel tint, äärtes nõud sulgedele, markidele, muudele asjadele.

jeee ma olen ka muuseumieksponaat?

jee me kõik oleme ka muuseumieksponaadid?

jee ma olen lihtsalt töllakas?

seadus ja seaduserikkujad

pentsik puu

mis pargis toimub ja ei tohiks toimuda

pargis

pargis

pargis

öhöhöhöhh tuvid ja tuvikesed

äge sein

veel äget seina

põdral maja valencia sees, jänes lävel seisma jääb, kopp, kopp, lahti tee

aikuiäge

kohalikud lohhid

aken

loodus võidab

lillepoti-count sada!

ei saagi aru täpselt - ära söö oma venda ära? ära söö sõpra? poega? kassi?

kalapood ilmselgelt

üldiselt on igav päev olnud ja nüüd läks veel pilve ka. natuke nukker on, et kõigil on nüüd erinevad päevad vabad. kõik koos on ikka vahvam teha asju. homme läheb enamik tööle ja siis ma olen täitsa üksi. kui on ilus ilm, sõidan ehk linnast välja kuhugi randa vmt. eks näis.